Ventileeritav aluspõrand

Ventileeritav aluspõrand on niiskus- ja radoonikindel vundament. Finnfoami tootevalik pakub lahendusi igat tüüpi ventileeritavate põrandalahenduste jaoks.

Õõnesplokist ehitatava aluspõranda tarindi puhul on soovitav asetada FINNFOAM soojustus õõnesploki peale Nii on külmasillad viidud miinimumini ja tarind on tulekindel. Põrandaküte töötab samuti ökonoomsemalt, kuna tarind võimaldab põrandakütte kiiret reageerimist välistemparetuuri muutustele ja energia ei kulu enam õõnesploki soojendamiseks.

Õõnesploki peale paigaldatav soojustust on kõige ohutum teostada FINNFOAM soojustusmaterjalidega.

FINNFOAM NN ROSSI PÕRANDA SOOJUSTUS:

FINNFOAMi suur survetugevus ja jäikus võimaldavad lihtsat, kiiresti valmivat ja vastupidavat nn rossi põranda tarindilahendust.

Õõnesplokist või puidust ventileeritava aluspõranda ehitamisel on väga oluline paigaldada hea aurukindlusega soojustus aluseks oleva pinnase vastas oleva õhuruumi põhja. FINNFOAMi peale asetatakse 10-20 cm liiva soojustuse paigal hoidmiseks ja õhuruumis liikumise hõlbustamiseks. See parandab oluliselt aluspõranda niiskustehnilisi omadusi, kui kevadine kondenseerumise aeg jääb õhuruumi kiire soojenemise tõttu lühemaks. Lisaks takistab FINNFOAM maapinnalt tõusva niiskuse pääsemist aluspõrandatarindi sisse.

TOOTEVIDEO:

Otse FINNFOAMi peale võib ehitada laudpõranda, mis kinnitatakse puitliistudele. FINNFOAMi ja põrandalaua vahele pannakse vahekihina filterkangas. FL-K600 210 mm või 250 mm soojustusplaadil on valmis soon vineeriplaadi või tiheda süüga liistu jaoks.
Ühe paigaldusega tuuletõke, soojustus, ”risttalad”, aurutõke ja valuvorm. Soojustuse tüüp on selles tarindis FI-K600 210 mm või 250 mm.

Finnfoami loodud ventileeritava põranda soojustused FI või FL-K600 on saadaval 210, 250 ja 370 mm paksuses vastavalt U-väärtuse nõuetele. Tala peale tuleva soojenduse paksus on kõigi plaadipaksuste puhul sama 65 mm. FINNFOAM suur survetugevus (200…700 kPa eli 20…70t/m2) ja jäikus võimaldavad aluspõranda tarindi lihtsustamist. Aluspõrand valmib kiiresti ja sellel saab kõndida kohe ehitamise järgselt, mis vähendab ohtlikku liikumist taladel. FINNFOAM soojustuse tugevuse ja veekindluse tõttu võib aluspõranda algul soojustada ja alles seejärel alustada tugevalt aluselt seinte ja lae ehitamist. Vuukide tihendamine tehakse elastse/painduva PU vuugivahuga enne valamist või pärast aluskatte paigaldamist.

Ühe tööetapi jooksul saab juba mõne minutiga tehtud ventileeritava aluspõranda kogu vajalik soojustus, tuuletõke, aurutõke ja valuvorm. Tööetappide vähene arv muudab paigalduse väga kulutõhusaks.

Finnfoami aluspõrandasoojustuse peale võib kohe teha betoonpõranda, milles on vesipõrandaküte ja muu vajalik tehnika. Teine võimalus on teha aluspõranda soojustuse peale laudpõrand või panna jagava kihina põrandaplaadid, mille peale pannakse kattematerjaliks laminaat või parkett.

FINNFOAM aluspõranda lühiajaline kandevõime on vähemalt 1700 kg/m2 ja pikaajaline vähemalt 800 kg/m2. Kandevõime on samal tasemel nagu risttaladega aluspõrandal. Soojustus on mõeldud 50 mm põrandatalale K600 vahega ja talade vahes on lubatud 10…+10 mm hälve.  Kui põranda talad on paksemad kui 50 mm, peab talade vahel olema vaba ruumi vähemalt 550 mm..

Toote kasulik laius ehk samm 600 mm

FINNFOAM aluspõrandasoojustus paigaldatakse talade vahele seestpoolt. Soojustus on mõeldud 48 mm või paksemale põrandatalale ja talade vahes on lubatud 10…+10 mm hälve.  Kui põranda talad on paksemad kui 50mm, peab talade vahel olema vaba ruumi vähemalt 550 mm. Tihe FINNFOAM soojustus ei vaja eraldi tuulekaitset ega aurutõket. Tugeva FINNFOAM plaadi peal saab kõndida kohe pärast paigaldamist. Enam ei ole ohtlikku turnimist mööda karkassi. Tänu veekindlusele võib FINNFOAM soojustuse paigaldada ka siis, kui veekindlat katust veel pole.

Niiskuskahjustuse korral Finnfoam soojustus ei vetti, vaid kuivab kiiresti, kuna suletud pooride tõttu ei pääse niiskus soojustusmaterjali sisse. Hallituse oht on samuti minimaalne, sest kõik pinnad kuivavad kiiresti. Plaatide sisemise poole vuugid tihendatakse painduva polüuretaanvahuga. Vahuga võib täita ka välisvuugid, kuid tavaliselt ei ole selleks vajadust.

Plaatide sisemise poole vuugid tihendatakse painduva polüuretaanvahuga.  Vahuga võib täita ka välisvuugid, kuid tavaliselt ei ole selleks vajadust. 

ALUSPÕRANDA NIISKUSKÄITUMISE TEOORIA

Täielikult ventileeritav aluspõrand, mille ümber ei ole sokleid, on radooni seisukohalt ohutuim lahendus. Tarind on ka niiskustehniliselt hästi toimiv. Ventilatsiooniruumi temperatuur ja niiskusesisaldus on täielikus vastavuses välisõhu tingimustega. Kui õhuruumi ümber ehitatakse sokkel, muutub olukord arvestataval määral. Postidega aluspõranda U-väärtuse nõue (0,09) on siiski selgelt rangem kui kinnistel soklitel (0,17). Sellest tulenevalt tehakse ventileeritavad vundamendid peamiselt kinnise sokliga.   

Maa keskmine temperatuur on väga lähedal aasta keskmisele temperatuurile. Seda on hea märgata maakeldrites, kus on aastaringselt ühtlane temperatuur. Pinnase suhteline niiskus on alati 100%. Need kaks näitajat tekitavad niiskusriski, mis on suurim kevadel, kui õhuruum on välisõhust oluliselt külmem. Väljast tulev soe õhk sisaldab niiskust, mis kondenseerub jahtudes kõikidele õhuruumi pindadele, kus pinnas on kaua aega jahe. Seda saab vältida või oluliselt vähendada aluspinna soojustamisega (hea oleks paigaldada 3 või 5 cm paksune Finnfoam). Nii muutub õhuruumi temperatuur paremini vastavalt välisõhu temperatuurile ja kondenseerumist ei saa toimuda. FINNFOAM tõkestab tõhusalt ka pinnasest tõusvat niiskust (auru), mis toimub alati kui pinnase temperatuur on õhuruumi temperatuurist kõrgem või õhuruumi suhteline niiskus on madal. Eesmärk on hoida õhuruumi niiskus võimalikult madal.

NÄIDE A – ALUSPÕRAND KEVADEL JA SUVEL:

Kui maapinna temperatuur on +5 kraadi, on maapinna poorides veeauru osarõhk umbes 8,7 mbar (100%). Kui soovitakse, et õhuruumi suhteline niiskus jääks alla 70%, peaks temperatuur õhuruumis olema +10 kraadi või enam (veeauru osarõhk 8,7 mbar), et aur ei tõuseks pinnasest õhuruumi. Aur voolab sinna, kus selle rõhk on väiksem! Maapinnal olev FINNFOAM soojustus takistab auru tõusmist maapinnalt ning õhuruumi soojuse siirdumist maapinnale.

Et väljast tulev õhk kuivataks õhuruumi ja mitte vastupidi, peaks välisõhk olema kuivem kui õhuruumis olev õhk. Kui õhuruumi temperatuur on +10 kraadi ja suhteline niiskus 70% (veeauru osarõhk 8,7 mbar), tohib välisõhk olla maksimaalselt 80% ja +8 kraadi. Kevadel ja suvel toob välisõhk kergesti õhuruumi rohkem niiskust, sest välisõhk on soojem kui õhuruumis olev õhk.  FINNFOAM soojustusmaterjal takistab soojuse kandumise pinnasesse ning õhuruumi temperatuur tõuseb kiiresti välisõhu temperatuuri lähedale. Nii väheneb õhuruumis olev suhteline niiskus.

NÄIDE B – ALUSPÕRAND SÜGISEL JA TALVEL:

Külm ilm kuivatab tõhusalt tarindeid, Kui välisõhu suhteline niiskus on 90% ja temperatuur -10 kraadi, on veeauru osarõhk ainult umbes 2,6 mbar ja niiskusesisaldus 1,8 g/m3 Kui õhk soojeneb õhuruumis +1 kraadini, on selle niiskusesisaldus juba 3,5 g/m3 ja ja osarõhk 4,6 mbar, kui suhteline niiskus on 70%. Kui maapinna temperatuur on +5 kraadi, on veeauru osarõhk maapinnal 8,7 mbar. Maapinnalt tõuseb veeaur siis rõhu all 8,7 – 4,6 = 4,1 mbar.  Tihe FINNFOAM soojustus takistab veeauru pääsemist maapinnast õhuruumi!