Pinnasele rajatav aluspõrand

FINNFOAMi soojustusmaterjalide kõrge survetugevus ja aurukindlus tagavad pinnasele rajatava aluspõranda veakindluse.

Tugev ja veekindel FINNFOAM parandab selgelt pinnasele rajatava aluspõranda toimivust ja tarindi veakindlust. Tarindi veakindlus on üks olulisematest tarindi toimivuse ja pikaealisuse garantiidest. Kui soojustus on plaadi all, on tarind selgelt veakindlam näiteks veekahjustuste suhtes. Tänapäeval on vundamendi soojustuse paksust suurendades väga oluline suurendada samaväärselt soojustuse tugevust. Kui seda ei tehta, lisandub soojustuse kokkusurumine ja see toob kaasa kuluka remondi, kui põrandaliiste tuleb allapoole lasta ja parandada märgades ruumides purunenud veetõkkeid. Alljärgnevalt on sellestki pikemalt juttu!

Tänapäeval on pinnasele rajatava põranda põhilahendus 2x FL-300/100 mm. Struktuuriliselt energiatõhusatel objektidel kasutatakse vastavalt 3x FL-300/100 mm

PLAAT TULEB HOIDA KUIV!

Maapinna suhteline niiskuse protsent vundamendi soojustuse all on alati 95-100%. Seepärast on oluline, et soojustusel on piisavalt suur aurukindlus ja see ei vetti. Vettinud soojustus ei soojusta enam, nagu projekt ette näeb, samuti hoiab see valatud põranda märjana, mis võib põhjustada sisekliima probleeme. FINNFOAM ei vetti!

Hea soojustusega saab eramajades vältida ka maapinna liigset soojenemist, kuna hoone laius on üsna väike.  Põrandakütte kasutamisel on liigse soojenemise risk alati suurem. Hoone laiuse kasvades tuleb soojustust veel lisada. Kuna FINNFOAM ei lase eriti veeauru läbi, annab see betoonplaadile aega kuivamiseks sissepoole. Nii jääb betoonplaadi niiskusesisaldus madalaks ja tarindi niiskustehniline toimivus paraneb.

Kuumal ja niiskel suvel liigub veeauru vool hoone seest maa suunas. Seetõttu ei tohi panna eraldi aurutõkkekilesid plaatvundamendi plaadi konstruktsioonide vahele, sest need nõrgendavad tarindi niiskustehnilist toimivust! Veeauru voolude takistamiseks peab soojustusel olema suur aurukindlus nagu FINNFOAMil. (allikas: VTT ja TTÜ)

Koos tihedate pinnakatetega parandab Finnfoam oluliselt pinnasele rajatava aluspõranda niiskustehnilist toimivust. Allikas: TTY – Virpi Leivo ja Jukka Rantala

VASTAVALT RIL 225-2023 JUHENDILE VÄLJENDATAKSE TEGELIKKU SOOJUSJUHTIVUST LAMBDA-U VÄÄRTUSENA

Soojustusmaterjalide ja külmatõkete soojusjuhtivuse teatatud λDeclared näitab toote optimaalset soojusjuhtivust kuivana. Soojustuse/külmatõkke projekteerimisel ja mõõtmisel tuleb siiski kasutada toodete tegelikku soojusjuhtivust ehk lambda-U (λU), milles on arvestatud näiteks niiskuse negatiivne mõju soojustusmaterjali soojustusvõimele. Maa sees kasutatavate soojustuste λU arvutamiseks on vaja teada kasutatava toote veeimavust uputamisel ja difusiooni ajal ning sulamis- ja külmumiskindluse testi järel.

Oleme arvutanud Finnfoam ja FF-EPS soojustusmaterjalide lambda-U väärtused, kui objekt asub maa sees nagu näiteks plaatvundament, sokli sise-/väliskülje vertikaalne soojustus või külmatõke. Lisaks on allpool näidatud ka teiste sarnastes rakendustes kasutatavate EPS-isolatsioonide tegelikud lambda-U väärtused.

Tabeli lambda U väärtused on arvutatud järgmisel skeemil vastavalt EN 10456 standardile  ja RIL 225-2023 juhendile:

λU = λD x FT x FM x Fa

λD  = Lambda deklareeritud, FT  = Temperatuuri näitaja, FM  = Niiskuse näitaja, Fa  = Vananemise näitaja

ÄRGE LASKE PLAADIL VAJUDA

Kui soojustuse paksust suurendatakse, tuleb lisada ka soojustuse tugevust. Kui nii ei toimita, suureneb vajumine millimeetrites. See avaldub eriti vundamendi soojustuse paksuse kasvades seoses nullenergiamajade üha laiema levikuga. Elumajade põrandate soojustuse piisava tugevusklassi arvutamise üldreegel on järgmine: 100 mm soojustusega on piisav lühiajaline survetugevus 100 kPa, 200 mm = 200 kPa, 300 mm = 300 kPa…

Tugeva FINNFOAMi vajumine on eriti vähene, kuna see saavutab maksimaalse tugevuse (lühiajaline survetugevus) juba umbes 2% vajumisega ja seetõttu on ka pikaajaline survetugevus väga hea. Tugeva FINNFOAMiga saab ehitada ühtse soojustuse ka kamina ja kandvate vaheseinte alla. Lisaks on FINNFOAM soojustus põrandas hästi vastupidav ega murene ehitusaegsete punktkoormuste mõjul.

FINNFOAMi (F-300, 32 kg/m³) pikaajaline vajumine põrandatel on üksnes alla kümnendiku sellest, milline see on põrandates tavaliselt kasutataval EPSil (EPS 120 20 kg/m³ või EPS 100 18 kg/m³). 

KULUTÕHUS PLAADI SUURUS  

FINNFOAM soojustusplaadid taluvad hästi valu ajal tekkivaid koormusi poolitatud sokli rajamisel. Tugev FINNFOAM toimib sokli soojustusena ja samas ka valuvormina, mis muudab töö efektiivseks. Sileda pinnaga FINNFOAMi võib valu järel tervena eemaldada, sest see ei jää betooni külge. Kui soovitakse, et soojustus jääks valandi külge, tuleb FINNFOAMi pinda veidi karestada või teha sooned. FINNFOAM soojustuse võib paigaldada sokli pinnale hiljem ka mördiga. FINNFOAM plaadid võib katta kergkrohviga, mis tehakse näiteks Fesconi juhiste alusel.

FINNFOAMi standardplaat on üsna suur 2500 x 600 ehk 1,5 m². See on siiski ühele inimesele sobivas suuruses ning kerge ja paigaldamine on kulutõhus.

VENTILEERITAV PINNASELE RAJATAV ALUSPÕRAND

FINNFOAMi abil võib ehitada ka ventileeritava pinnasele toetuva aluspõranda, kus kahe soojustuskihi vahele tehakse väikesed ventilatsioonikanalid. Isegi vähene ventilatsioon on piisav maa-alustes FINNFOAMi kihtides oleva veeaurukoormuse eemaldamiseks. Ventilatsioon ei mõjuta tarindi soojustusvõimet. Ventilatsioonikanalid tuleb paigaldada jätkuvatena.

Vähese ventilatsiooni tekitamine toimub loodusliku konvektsiooni teel ning suvel, kui ventilatsiooni ei vajata, selle maht väheneb. Sama ventilatsioonikanali kaudu eraldub ka suurem osa pinnasest tulevast radoonist.

FINNFOAMi ventileeritav pinnasele toetuv põrandatarind toimib ka siis, kui hoone on suur ja pinnase temperatuur tõuseb hoone keskosas. Lisaks võib plaadi pinnamaterjal olla väga aurukindel. Lahendus vähendab ka radooniriski.