TÕELISE ENERGIATÕHUSUSE EELDUSEKS ON HEA SOOJUSTUS
Hoonete energiatõhususest rääkides alustatakse sageli tehnoloogiast, kuigi põhirõhk peaks olema nende konstruktsioonilisel energiatõhususel. Tänu tõhusale soojustusele ei lahku majast soojust, mis vähendab hoone kütteenergiavajadust. Hea soojustus on hoone energiatõhususe parandamiseks kõige tõhusam viis.
Konstruktsiooniline energiatõhusus muutub tähtsamaks, kui hoonete energiatõhususnõuded muutuvad hoonete energiatõhususe direktiiviga (EPHD) oluliselt rangemaks. Efektiivne soojustus tõuseb esiplaanile, kuna see vähendab kõige olulisemat soojusenergia põhivajadust, see tähendab, et maja muutub konstruktsiooniliselt energiatõhusaks ja seda vähese heitega.
Viimastel aastatel on aga näiteks suurem osa renoveerimise ette võtnud elamuühistustest parandanud oma kinnisvara energiatõhusust, remontides uksi ja aknaid või vahetades välja maja küttesüsteemi. Ainult umbes iga kümnes elamuühistu valis meetmeks lisasoojustuse, kuigi see on kõige tõhusam ja tulemuslikum viis kütteenergia ja -kulude otseseks vähendamiseks.
Soojustuse abil saab vähendada kolmandikku energiatarbimisest
Soojustust on mingil põhjusel alahinnatud ja energiatõhususe parandamise vahendina endiselt alakasutatud.
“Kui maja on hästi soojustatud, siis soojus ei kandu üle soojusjuhtivuse teel, ei kiirga ega leki läbi tarindite, mistõttu selle küttevajadus on oluliselt väiksem kui halvasti soojustatud majas,” märgib Asso Erävuoma Finnfoamist.
Hoonete soojustamisel on riiklikul tasandil tohutu kokkuhoiupotentsiaal. Hoonete kasutamisaegsed kütteheited moodustavad enam kui veerandi (26%) Soome koguheitest. Võrdluseks, kõik sõiduautoliikluse heitkogused moodustavad umbes 4,5% Soome heitkogustest.
Soome riikliku tehnikauuringute keskuse VTT Expert Service’i arvutuste* kohaselt võib soojustuse uuendamine vähendada umbes kolmandiku (30%) hoonete kütteenergiakulust. „Kui soovite tõesti oma süsinikujalajälge vähendada, tuleks tähelepanu pöörata hoonetele, mitte ainult näiteks autodele. See kehtib ka üksikisiku tasandil. Elektriauto lisahinnaga on lihtne kodu soojustust korrastada nii, et energiavajadus, heitkogused ja kulud vähenevad koos sellega ning samal ajal tõuseb maja müügihind. Teisalt, kui panna oma raha elektriautosse, on heitkoguste vähenemine suhteliselt väike ja auto turuväärtus, erinevalt majast, hoopis väheneb. Hästi soojustatud maja säästab omanikule raha järgmiseks 50 aastaks,“ näitlikustab Erävuoma.
SOOJUSTUS VIIB KÜTTEENERGIAVAJADUSE MIINIMUMINI
Soomes tegeldakse Erävuoma sõnul energiatõhususega tavaliselt mingil põhjusel natuke liiga hilja, pöörates ennekõike tähelepanu tehnoloogiale, st keskendudes küttesüsteemile, ventilatsioonile, nutikale kinnisvarahaldusele jne. Kui põhiasjad pole korras, on sellisest peenhäälestusest vähem kasu.
„Loomulikult peaks iga renoveerija pöörama tähelepanu eelkõige sellele, et maja oleks konstruktsiooniliselt energiasäästlik. Pärast seda saab vaadata, kui suurt küttesüsteemi üldse vaja on,“ ütleb Erävuoma.
Korralik soojustus tasub end ära kahanenud energiaarvete näol. Lisaks saab säästa väiksema küttesüsteemi abil.
„Soome on täis puuduliku soojustusega vanu maju, mille küttesüsteem osutub pärast lisasoojustustöid liiga suureks. Rahakott on õnnelik, kui maja saab tänu heale soojustusele varustada väiksema soojuspumbaga,“ ütleb Erävuoma.
Soojustuse uuendamine võib vähendada tarbimist, heitkoguseid ja kulusid poole võrra
ELi uuendatud hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD – Energy Performance of Buildings Directive) karmistab õigusakte nullenergiamajade maailma suunas. Direktiiv kehtib nii uutele kui ka olemasolevatele hoonetele. Näiteks tuleks kõige viletsam viiendik hoonetest remontida juba 2032. aastaks, et need vastaksid direktiivi nõuetele.
“Näiteks 1970ndate ehitiste energiatõhusus on umbes kolm korda madalam kui tänapäeva hoonetel. Tol ajal oli seinte U-väärtus umbes 0,4, nüüd on see 0,17 ja tulevikus jääb see 0,12 kanti,” selgitab Erävuoma.
Näiteks vana poorse soojustuse asendamine selle vanuserühma majades sama paksu tõhusa FF-PIR polüuretaansoojustusega kärbib U-väärtusi poole võrra, vähendades energiatarbimist, kasutusaegseid heitkoguseid ja kulusid peaaegu samas proportsioonis.
„Soojustusel on suur osa selle probleemi lahendusest. Tulevikus ei tohiks näiteks fassaadi renoveerimist kunagi läbi viia ilma samaaegse lisasoojustuseta,” tõdeb Erävuoma.
HEA SOOJUSISOLATSIOON TAGAB SÄILENÕTKUSE
Möödunud talve energiakriis ja suurenenud energiakulud on juba pannud inimesi mõistma hea soojustuse olulisust energiakuludes. Nõudlus soojustuse järele tulevikus ainult kasvab, kuna lisaks hinnamotiivile hakkab kehtima ka EL juriidiline kohustus.
„Kliendiküsitlustest näeme, et paljud on otsustanud soojustuse viivitamatult korrastada ja miks ka mitte – kui soojustust uuendada järgmisel suvel, saab juba järgmisel talvel nautida madalamaid küttekulusid, “ütleb Erävuoma.
„Fakt on see, et meil pole aimugi, milliseks kujuneb järgmine talv – mis siis maailmas juhtub, kas elektrienergiast on puudus ja mis on energia hind. Küll aga on kindel, et hästisoojustatud maja säästab igal juhul energiakulusid ja püsib soe ka elektrikatkestuste korral,“ võtab Erävuoma teema kokku.
*Allikas: Rakenteellinen energiatehokkuus avuksi hiilipäästöjen vähentämiseen. Opas. Soome keskkonnaministeerium
Lisasoojustamine hallituse- ja heitmevaba Finnfoami soojustusplaadiga on ohutu ja siseõhu kvaliteet paraneb.
