soojusjuhtivus
FINNFOAMI soojusjuhtivus:
| Nominaalne paksus | 20…30 mm | 40…70 mm | 80…120 mm |
| Lambda 10 | 0,029…0,031 | 0,030…0,034 | 0,032…0,035 |
| Lambda declared | 0,033 | 0,035 | 0,037 |
Nimipaksus
Materjalide soojusjuhtivusest arvutatud U-väärtus ei räägi kogu tõde tarindi soojustusvõime kohta. Tarindi õhuläbivustegur n50 mõjutab tugevalt ka tarindi soojustusvõimet. Mida tihedam on tarind, seda paremini see soojust isoleerib! FINNFOAMi kasvades. FINNFOAMi tarindis ei saa olla sisemist konvektsiooni.
FINNFOAMi soojustusvõime on kasutustingimustest peaaegu sõltumatu. Pooride täielikult suletud ja ühtlane struktuur hoiab tõhusalt oma kohal poorides kasutatavat puhast õhku, mille soojusjuhtivus (λ10) on 0,026 W/(m K).
Õhuvoolud ei saa soojustuse soojustusvõimet nõrgendada ja seetõttu toimib see vajadusel ka tuuletõkkena. FINNFOAMi soojusjuhtivus (λ10) on sõltuvalt plaadi tüübist 0,029-0,034 W/(m K). FINNFOAM säilitab oma soojustusvõime ka niisketes tingimustes, mis on külmatõkke puhul väga oluline.
Tarind, mille soojustuseks on ainult FINNFOAM, ei vaja eraldi tuuletõket. FINNFOAMi ei saa siiski niiskustehniliselt kasutada õhukese tuuletõkkeplaadina näiteks koos villaseinaga.
FINNFOAMi poorigaasiks on õhk, mistõttu selle soojustusvõime ei halvene aja jooksul. Kuna jahtumisel väheneb õhu soojusjuhtivus, paraneb temperatuuri langedes FINNFOAMi soojustusvõime. FINNFOAMi soojustusvõime on parim siis, kui on väga külm. Külmatõkke puhul on mõõtetemperatuur -5 °C ning siis on FINNFOAMi soojustusvõime juba paranenud. Kuna FINNFOAM on veekindel, on külmatõkkel vastavalt kehtivale CE-märgisele ja Euroopa standardile veelgi parem mõõdetav soojusjuhtivus (0,034 või 0,036) kui kuivades tingimustes (0,035 või 0,037). Kuivas keskkonnas on mõõdetud soojusjuhtivus sageli sama kui lambda deklareeritud väärtus. Tänu oma tihedusele ei esine FINNFOAM soojustuses kahjulikke õhuvoolusid ega soojusjuhtivuse halvenemist, st aja jooksul vananemist, kuna poorigaasiks on õhk.
