FF-EPS ISOLATSIOONI KASUTAMINE KATUSLAE SOOJUSTUSENA
Lauge katuse soojustamine FF-EPS X 60S soojustusega, mille peale tuleb katte aluseks kõvavill.
FF-EPS on väga kulutõhus ja niiskustehniliselt turvaline lagede ja katuste soojustusmaterjal, mille soojusjuhtivustegur λDeclared on 0,031 W/mK. FF-EPS soojustusmaterjale sobib kasutada nii uute hoonete, madal- ja nullenergiamajade ning passiivmajade ehitamisel kui vanade katuslagede renoveerimiseks ja lisasoojustusena.
FF-EPS soojustus sobib suurepäraselt kasutamiseks erinevate karkassimaterjalidega. Karkassi materjal võib olla puit, teras, betoon või kergbetoon (siporex). FF-EPS soojustatud tarindites peab tavaliselt olema eraldi õhu- või aurutõkkekiht, kuna selle aurukindlus ei ole iseenesest piisav aurutõkkena toimimise jaoks. Aurutõkkena võib kasutada Finnfoam või FF-PIR soojustusmaterjale või aurutõkkekilesid FF-EPS plaatide sulundiga vuugid muudavad soojustuse väga ühtseks ja tihedaks. Sulundites ei ole vaja kasutada tihendamiseks PU vahtu, kuid läbiviikude tihendamiseks soovitatakse kasutada elastset PU-vuugivahtu. Laugete katuste puhul on FF-PIR on ka polüuretaansoojustus üsna levinud alternatiiv.
Kerge FF-EPS soojustuse teisaldamine objektil on lihtne.
SOOJUSTUSLAHENDUSED VASTAVALT KANDVALE KATUSETARINDILE
FF-EPS soojustust võib kasutada kõigi tavapäraste katuslae karkassi materjalidega. FF-EPS on väga kulutõhus lamekatuste ja kaldega katuslagede soojustusmaterjal. Näiteks tänapäeval katuslaele kehtestatud u –väärtus 0,09 saavutatakse konstruktsiooniga õõnesplokk, aurutõke, FF-EPS M või FF-EPS X 60S/320 mm, 20 mm villaplaat, kattematerjal. Selle konstruktsiooni kogupaksus püsib mõõdukana ning katustel ei ole liikumisteede kohal süvendite tekkimise riski. Katustel on tänapäeval palju tehnikat, mis eeldab katusel liikumist ja lamekatustel kasutatavad soojustusmaterjalid peavad koormust taluma ilma süvendite tekketa. Finnfoam Oy toodetud kõvade soojustusmaterjalide (Finnfoam, FF-EPS, FF-PIR) süvendite tekkimise ohtu ei ole.
FF-EPS X 60S/320 mm.
UUDISTOODE FF-EPS 60S SILENT
FF-EPS 60S SILENT soojustuspaksus on 320 mm, kogupakus on 330 mm.
FF-EPS 60S SILENTplaatidel on ühel poolel on 15-20 mm paksune eripinnakate, millel on suurepärased helisummutavad ja tulekindlad omadused ja see sobib otse kattematerjali alla. FF-EPS 60S SILENT plaatide pinnakatte all on u 5 cm sügavused ristsooned ja kogumissooned plaadi servas, mille ülesandeks on toimida kaldkatustel tuulutuskanalitena. FF-EPS 60S SILENT vähendab katustele tõstetavaid kuupmeetreid ja kiirendab paigaldust. Nõutav U-väärtus 0,09 saavutatakse ühe 320 mm paksuse plaadiga, mille tõttu katused valmivad kiiremini.
TOOTEVIDEO:
KALDEGA PUITTARINDID
Kaldega puittarindiga katuslagedel saadakse kõige kvaliteetsem ja külmasildadeta lõpptulemus, kui FF-EPS soojustus paigaldatakse ühtse kihina kandva konstruktsiooni peale. Liimkihtpuidust taladega võib kasutada konstruktsiooni, kus talade alapinnale paigaldatakse aurutõkkena Finnfoam või FF-PIR-plaadid ja talade vahele kinnitatakse vahu abil soovitud U-väärtusega FF-EPS-plaadid.
Soojustuse paksus määratakse U-väärtuse alusel. Allolevas tabelis on mõned näited tarinditest.
FF-EPS soojustus sobib ideaalselt betoonist sandwich-tüüpi paneeltarindite lisasoojustamiseks. Tarindi välisküljel toimib FF-EPS ETICS ka uue fassaadikrohvi alusena. Lisasoojustuse korral on soovitatav minimaalne lisasoojustuspaksus 100 mm ja objekte teostatakse lisasoojustuspaksusega 200 mm. Fassaadi renoveerimisel on soojustuse maksumus võrreldes fassaadi uue krohvimisega marginaalne, mistõttu soojustust on soovitatav kasvatada niipalju kui võimalik. Mida madalam on tarindi U-väärtus, seda väiksemad on küttekulud tulevikus.
Vanade laugete katuste puhul on vana soojustus tavaliselt üsna õhuke. Seetõttu on laugetele katustele paigaldatav lisasoojustuse paksus tavaliselt vähemalt 200 mm. Lisasoojustust saab teostada tavalise FF-EPS plaadiga, mille peale paigaldatakse villaplaat ja uus pinnakate või kasutatakse FF-EPS SILENT soojustust, kus SILENT pinnakate toimib ise jäiga ja tulekindla alusena. SILENT pinnakate on optimaalne alus ka päikesepaneelidele või muule sarnasele katustele paigaldatavale tehnoloogiale.
FF-EPS ISOLATSIOONI KASUTAMINE VÄLISSEINA SOOJUSTUSENA
Alla 28 m kõrguses kergkrohviga P1 tuleklassiga kortermajas tehakse igale teisele korrusele tuletõkked 200 mm kõrguse FF-PIR soojustusplaadiga.
FF-EPS 60 S on ökonoomne ja niiskuskindel soojustusmaterjal, mille soojusjuhtivustegur λDeclared on 0,031 W/mK. FF-EPS soojustusmaterjale sobib kasutada nii uute hoonete, madal- ja nullenergiamajade ning passiivmajade ehitamisel kui vanade ehitiste lisasoojustusena.
FF-EPS 60 S soojustusmaterjalid sobivad kasutamiseks erinevate karkassi materjalidega. Karkassi materjaliks võib olla betoon, betoonpaneel, tellis, kergbetoon (siporex), kergplokk, puit või teras. FF-EPS soojustusmaterjalidel peab tavaliselt olema eraldi õhu- või aurutõkkekiht, kuna selle aurukindlus ei ole iseenesest piisav aurutõkkena toimimise jaoks. Plaatide vuukides ja ühenduskohtades soovitatakse kasutada elastset PU-vuugivahtu.
Räästaarhitektuur. Objektile projekteeritud ja ehitatud räästakaunistused.
FF-EPS SOOJUSTUS SOBIB KÕIKIDESSE SEINATARINDITESSE
Välisseina karkassimaterjalidest on kivisein (betoon, tellis, plokk) FF-EPS jaoks suurepärane taust. FF-EPS 60 S plaatide välispinna võib katta puitfassaadiga, vanandatud plaat võidakse katta otse krohviga. Sulundiga FF-EPS-soojustusplaadid paigaldatakse karkassi välisküljele ühtse soojustuskihina näiteks mördiga või kinnitatakse PU-vahuga kandva seina külge ja kinnitus tugevdatakse mõne mehaanilise klambri abil. FF-EPS soojustusmaterjaliga soojustatud betoonsein ei vaja eraldi aurutõket. Kasutatava soojustuskihi paksus määratakse vastavalt U-väärtusele. Näiteks u-väärtus 0,17 saavutatakse 180 mm paksuse FF-EPS-soojustusega. Kui soovitakse jõuda passiivmaja taseme lähedale, peaks seina U-väärtus olema vähemalt 0,12 ja kasutatav soojustuse paksus on 250 mm.
FF-EPS ETICS kergkrohv aluseks.
Välisseina karkass võib samuti olla puidust, mille puhul tarind tehakse järgmisel viisil: karkassipostide siseküljele või vahele pannakse FINNFOAM või FF-PIR plaadid, mis toimivad tarindis ka aurutõkkena. Karkassi välisküljele kinnitatakse FF-EPS plaatide kiht. FF EPS plaadikihi soojustusvõime peab õige niiskustehnilise toimivuse tagamiseks karkassi välisküljel olema sama suur või suurem kui karkasside vahel oleva FINNFOAMi või FF-PIR soojustusmaterjali soojustusvõime. Soojustuse paksused määratakse soovitud U-väärtuse alusel. Puitkarkassi korral tuleb teha ventileeritav fassaad.
Lisateavet FF-EPS plaatide omaduste, tüüpide ja mõõtmete kohta leiate siit
FINNFOAMi soojustusmaterjalide kõrge survetugevus ja aurukindlus tagavad pinnasele rajatava aluspõranda veakindluse.
Tugev ja veekindel FINNFOAM parandab selgelt pinnasele rajatava aluspõranda toimivust ja tarindi veakindlust. Tarindi veakindlus on üks olulisematest tarindi toimivuse ja pikaealisuse garantiidest. Kui soojustus on plaadi all, on tarind selgelt veakindlam näiteks veekahjustuste suhtes. Tänapäeval on vundamendi soojustuse paksust suurendades väga oluline suurendada samaväärselt soojustuse tugevust. Kui seda ei tehta, lisandub soojustuse kokkusurumine ja see toob kaasa kuluka remondi, kui põrandaliiste tuleb allapoole lasta ja parandada märgades ruumides purunenud veetõkkeid. Alljärgnevalt on sellestki pikemalt juttu!
Tänapäeval on pinnasele rajatava põranda põhilahendus 2x FL-300/100 mm. Struktuuriliselt energiatõhusatel objektidel kasutatakse vastavalt 3x FL-300/100 mm
PLAAT TULEB HOIDA KUIV!
Maapinna suhteline niiskuse protsent vundamendi soojustuse all on alati 95-100%. Seepärast on oluline, et soojustusel on piisavalt suur aurukindlus ja see ei vetti. Vettinud soojustus ei soojusta enam, nagu projekt ette näeb, samuti hoiab see valatud põranda märjana, mis võib põhjustada sisekliima probleeme. FINNFOAM ei vetti!
Hea soojustusega saab eramajades vältida ka maapinna liigset soojenemist, kuna hoone laius on üsna väike. Põrandakütte kasutamisel on liigse soojenemise risk alati suurem. Hoone laiuse kasvades tuleb soojustust veel lisada. Kuna FINNFOAM ei lase eriti veeauru läbi, annab see betoonplaadile aega kuivamiseks sissepoole. Nii jääb betoonplaadi niiskusesisaldus madalaks ja tarindi niiskustehniline toimivus paraneb.
Kuumal ja niiskel suvel liigub veeauru vool hoone seest maa suunas. Seetõttu ei tohi panna eraldi aurutõkkekilesid plaatvundamendi plaadi konstruktsioonide vahele, sest need nõrgendavad tarindi niiskustehnilist toimivust! Veeauru voolude takistamiseks peab soojustusel olema suur aurukindlus nagu FINNFOAMil. (allikas: VTT ja TTÜ)
Koos tihedate pinnakatetega parandab Finnfoam oluliselt pinnasele rajatava aluspõranda niiskustehnilist toimivust. Allikas: TTY – Virpi Leivo ja Jukka Rantala
VASTAVALT RIL 225-2023 JUHENDILE VÄLJENDATAKSE TEGELIKKU SOOJUSJUHTIVUST LAMBDA-U VÄÄRTUSENA
Soojustusmaterjalide ja külmatõkete soojusjuhtivuse teatatud λDeclared näitab toote optimaalset soojusjuhtivust kuivana. Soojustuse/külmatõkke projekteerimisel ja mõõtmisel tuleb siiski kasutada toodete tegelikku soojusjuhtivust ehk lambda-U (λU), milles on arvestatud näiteks niiskuse negatiivne mõju soojustusmaterjali soojustusvõimele. Maa sees kasutatavate soojustuste λU arvutamiseks on vaja teada kasutatava toote veeimavust uputamisel ja difusiooni ajal ning sulamis- ja külmumiskindluse testi järel.
Oleme arvutanud Finnfoam ja FF-EPS soojustusmaterjalide lambda-U väärtused, kui objekt asub maa sees nagu näiteks plaatvundament, sokli sise-/väliskülje vertikaalne soojustus või külmatõke. Lisaks on allpool näidatud ka teiste sarnastes rakendustes kasutatavate EPS-isolatsioonide tegelikud lambda-U väärtused.
Tabeli lambda U väärtused on arvutatud järgmisel skeemil vastavalt EN 10456 standardile ja RIL 225-2023 juhendile:
λU = λDx FTx FMx Fa
λD = Lambda deklareeritud, FT = Temperatuuri näitaja, FM = Niiskuse näitaja, Fa = Vananemise näitaja
ÄRGE LASKE PLAADIL VAJUDA
Kui soojustuse paksust suurendatakse, tuleb lisada ka soojustuse tugevust. Kui nii ei toimita, suureneb vajumine millimeetrites. See avaldub eriti vundamendi soojustuse paksuse kasvades seoses nullenergiamajade üha laiema levikuga. Elumajade põrandate soojustuse piisava tugevusklassi arvutamise üldreegel on järgmine: 100 mm soojustusega on piisav lühiajaline survetugevus 100 kPa, 200 mm = 200 kPa, 300 mm = 300 kPa…
Tugeva FINNFOAMi vajumine on eriti vähene, kuna see saavutab maksimaalse tugevuse (lühiajaline survetugevus) juba umbes 2% vajumisega ja seetõttu on ka pikaajaline survetugevus väga hea. Tugeva FINNFOAMiga saab ehitada ühtse soojustuse ka kamina ja kandvate vaheseinte alla. Lisaks on FINNFOAM soojustus põrandas hästi vastupidav ega murene ehitusaegsete punktkoormuste mõjul.
FINNFOAMi (F-300, 32 kg/m³) pikaajaline vajumine põrandatel on üksnes alla kümnendiku sellest, milline see on põrandates tavaliselt kasutataval EPSil (EPS 120 20 kg/m³ või EPS 100 18 kg/m³).
KULUTÕHUS PLAADI SUURUS
FINNFOAM soojustusplaadid taluvad hästi valu ajal tekkivaid koormusi poolitatud sokli rajamisel. Tugev FINNFOAM toimib sokli soojustusena ja samas ka valuvormina, mis muudab töö efektiivseks. Sileda pinnaga FINNFOAMi võib valu järel tervena eemaldada, sest see ei jää betooni külge. Kui soovitakse, et soojustus jääks valandi külge, tuleb FINNFOAMi pinda veidi karestada või teha sooned. FINNFOAM soojustuse võib paigaldada sokli pinnale hiljem ka mördiga. FINNFOAM plaadid võib katta kergkrohviga, mis tehakse näiteks Fesconi juhiste alusel.
FINNFOAMi standardplaat on üsna suur 2500 x 600 ehk 1,5 m². See on siiski ühele inimesele sobivas suuruses ning kerge ja paigaldamine on kulutõhus.
VENTILEERITAV PINNASELE RAJATAV ALUSPÕRAND
FINNFOAMi abil võib ehitada ka ventileeritava pinnasele toetuva aluspõranda, kus kahe soojustuskihi vahele tehakse väikesed ventilatsioonikanalid. Isegi vähene ventilatsioon on piisav maa-alustes FINNFOAMi kihtides oleva veeaurukoormuse eemaldamiseks. Ventilatsioon ei mõjuta tarindi soojustusvõimet. Ventilatsioonikanalid tuleb paigaldada jätkuvatena.
Vähese ventilatsiooni tekitamine toimub loodusliku konvektsiooni teel ning suvel, kui ventilatsiooni ei vajata, selle maht väheneb. Sama ventilatsioonikanali kaudu eraldub ka suurem osa pinnasest tulevast radoonist.
FINNFOAMi ventileeritav pinnasele toetuv põrandatarind toimib ka siis, kui hoone on suur ja pinnase temperatuur tõuseb hoone keskosas. Lisaks võib plaadi pinnamaterjal olla väga aurukindel. Lahendus vähendab ka radooniriski.
