FINNFOAM OY AJALUGU
ARENDUSTEGEVUSE AJALUGU
FINNFOAMi väljatöötatud tootmistehnoloogias kasutatakse agendina teiste tööstusharude kõrvalsaadusena tekkivat süsinikdioksiidi, mida Finnfoam on taaskasutanud üle 20 aasta. FINNFOAM XPS soojustusmaterjalide tootmine on olnud täiesti HCF-vaba alates 2002. aastast. FINNFOAM oli esimene XPS-soojustusmaterjalide tootja maailmas, kes loobus täielikult HCFC-ühendite kasutamisest.
2022. aastal sai Finnfoam 40-aastaseks.
Kolmeaastane keemilise ringlussevõtu uurimis- ja arendusprojekt sai valmis ning Salos alustati keemilise ringlussevõtu tehase ehitamist.
Finnfoam omandas poole polüstüreensoojustuse ringlussevõtule spetsialiseerunud ettevõttest PS-Processing Oy
Uus toode: tootmisjäätmetest valmistatud FF-FRAME abilengid saadeti turule aasta alguses.
2021. aastal kasvas Finnfoam Rootsis, omandades Cellterm AB kõik aktsiad. Sel moel tugevdas Finnfoam kontsern oma konkurentsivõimet ja kasvu hallitusvabade plastsoojustusmaterjalide tootjana Läänemere turupiirkonnas.
Uus toode: Turule tuli FF-EPS 60S SILENT katusesoojustusmaterjal ja valmisid esimesed objektid. Uus toode on äratanud laia huvi ning vastab valdkonna paljudele väljakutsetele ja vajadustele.
2020. aastal tõi Finnfoam turule uue põrandakattelahenduse FF-FLOOR, mis kasutab 30% vähem betooni kui traditsioonilised lahendused.
2019. aasta kevadel oli Finnfoam esimene Soome ettevõte, kes käivitas plastsoojustusjäätmete ringlussevõtu süsteemi. Plastsoojustusjäätmed kogutakse FF jäätmekottidesse nii ehitusplatsidelt kui ka rauakauplustest ning taaskasutatakse toorainena Salo tehases.
Finnfoam omandas Eesti ettevõtte Estplast Tootmine OÜ kõik aktsiad.
2018. aastal omandas Finnfoam Oy Styroplasti kõik aktsiad. Selle tulemusena sai Finnfoam Oy oma tootevalikusse ka ehituses suure nõudlusega toote, valge EPS soojustusmaterjali.
Samuti valmis Salo tehase ruumidesse Finnfoami uus koolituskeskus FF-AKATEMIA.
2017. aastal töötas Finnfoam Oy koostöös StealthCase Oy-ga välja FF-SIGNAL signaalivõimendi. FF-SIGNAL on signaali edastav passiivne element, mis tagab siseruumides tõhusa võrguühenduse ka keerukatel objektidel. FF-SIGNAL pälvis 2017. aastal kestliku ja tootliku keskkonna edendamise eest Teknologiasta tootena sihtasutuse auhinna.
Tootearenduse tulemusena valmis 2017. aastal põrandaisolatsiooniplaat FF-XPS 200 LATTIA. Toode on materjalitõhus ja sobib kasutamiseks kergelt koormatud pinnasele rajatava aluspõranda soojustusena.
Käivitati Rootsi tehas Kristinehamnis. Samuti jätkab Finnfoam Oy investeerimist keskkonnaküsimustesse, tootmishoonete juurde ehitati päikeseelektrijaam pindalaga üle 2000 m2 (351 kWp).
2016. aastal reageeriti nõudluse kiirele kasvule FF-PIR soojustusmaterjalide järele ja ehitati toodete jaoks uus köetav laohoone, mis on samas ka uue FF-WALL seinasüsteemi esimene pilootobjekt.
2015. aastal alustas Finnfoam Oy tehase ehitamist Rootsis Kristinehamnis. Tulppa märgruumiplaatide tootesari kasvab põrandale mõeldud Tulppa kald- ja kaevuplaatidega, mis oluliselt kiirendavad ehitustöid ja tagavad märgruumides alati standardse kalde.
2014. aastal laiendas Finnfoam Oy oma tootevalikut ja tõi turule polüuretaanist valmistatud FF-PIR soojustusmaterjalid. FF-PIR on tõhus ja niiskustehniliselt turvaline soojustusmaterjal, mille abil on võimalik hoida tarindi paksus mõistlikuna nii tavaliste seinte ja katuste soojustamisel kui ka mitmesuguste lisasoojustuste puhul. FF-PIR on ka tulekindel ja FF-PIR soojustuse ehk vahu tuletundlikkuse klass on valdkonna üks parimaid, D-s1, d0.
2013. aastal tõi Finnfoam Oy põranda, seina ja katuse soojustamiseks turule uut tüüpi halli FF-EPS materjali.
2012. aastal jagunes ettevõte kolmeks eraldi ettevõtteks. Soojustus- ja muude ehitusmaterjalide tootmine jätkus eraldi ettevõttena ning kinnisvara- ja investeerimistegevus eraldati iseseisvatesse ettevõtetesse.
Hispaanias käivitati Finnfoami uusim tehas ja Salos alustas Finnfoam Oy ajaloo suurimaid investeeringuid uutesse tootmisliinidesse ja -hoonetesse. Finnfoam Oy tõi turule ka uue Tulppa märgruumiplaadi.
2011. aastal käivitati Leedus uus Finnfoami tehas, mille tootmismaht oli esimeses etapis ligi 500 000 m3 aastas.
FINNFOAM võitis TM Rakennusmaailma külmatõkkematerjalide testi (Routaeristintesti) 8/2011.
2010. aastal saavutati pärast mitmeid samme 2000. aastal alustatud arendustöö eesmärgid. Müügile tuli uus kergem toode F-200 ja käivitati uue passiivmajadele mõeldud hallitusvaba soojustuse praktilised katsetused. Toote nimi on F-29 ja selle soojusjuhtivus kõvas külmas on isegi alla 0,029 W/ (m K).
Tootmisruumide valgustus asendati energiasäästlikumate LED-valgustitega.
Samal aastal algas Niemiste esimene suurinvesteering välismaale, kui alustati tehase ehitamist Leedus Kaunasesse.
2004. aastal sai FINNFOAM soojustusmaterjal CE-märgise.
2003. aastal seati eesmärgiks kasutada tõhusalt FINNFOAMi kõiki omadusi erinevates tarindites, et vähendada ehituse kogukulusid. Tampere Tehnikaülikoolil oli arendustöös oluline roll. Üks uutest huvitavatest projektidest oli reovee soojustagastus.
2002. aastal viidi kogu FINNFOAM soojustusplaatide tootmine üle uutesse ruumidesse.
Uue tehase kogupindala oli üle 15 000 m2 ja ladu mahutas üle 30 000 m3 FINNFOAM tooteid. Uue tehase tootmismaht kasvas enam kui 500 000 m3-ni. Uue tehase projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu energiatõhususele. Tänu enda arendatud jahutussüsteemile taaskasutati heitsoojust tootmisseadmetest tõhusalt ja kanti üle sinna, kus soojust vajati.
2001. aastal alustati uue tehase ehitamist.
2000. aastal sai Finnfoam uue tüübikinnituse pinnasesse paigaldatavale isolatsioonile 0,033 W/m K. Samal aastal alustati arendusprojektiga, mille eesmärgiks oli parandada õhku täis FINNFOAM isolatsiooni soojustusvõimet veel üle 10% ja samal ajal vähendada toote tihedust rohkem kui 20%.
1999. aastal ühendati polüuretaani tootmine teise samas valdkonnas tegutseva ettevõttega. Uus ettevõte Purtec Oy oli Soomes oma valdkonna üks suurimaid.
1998. aastal saavutati läbimurre 1991. aastal alanud keerulises arendustöös. Ilmavalgust nägid esimesed süsinikdioksiidi abil toodetud FINNFOAM soojustusplaadid. Järgmisel aastal viidi kõik tootmisliinid üle uuele agendile, mis ei tekita loodusele lisakoormust. Finnfoam Oy oli maailma esimene soojustusmaterjali tootja, kes loobus täielikult HCFC ühendite kasutamisest.
1991. aastal hangiti uus tootmisliin sama võimsusega kui varasemate liinide võimsus kokku. Samal aastal alustati tööd HCFC agentaine asendamiseks keskkonnasõbralikuma agendiga.
1990. aastal alustas Finnfoam Oy polüetüleenist toruisolatsiooni ja vuugiteipide tootmist ka ekstrusioonimeetodil.
1989. aastal õnnestus Finnfoam Oy-l esimese ettevõttena maailmas asendada XPS plaatide tootmisel CFC-ühendid HCFC-ühenditega. HCFC agendi kahjulike ainete sisaldus on vaid 5 % CFC ühendite kahjulike ainete sisaldusest. HCFC-ühendid olid tol ajal haruldased ja seetõttu nende kättesaadavus väga madal, nii et osa tootmisest tuli endiselt toota CFC-ühenditega.
1988. aastal alustas Finnfoam Oy mitmesuguste polüuretaantoodete, näiteks bussiistmete tootmist.
1986. aastal soetati eelmise tootmisliini kõrvale uus liin, mille võimsus oli kaks korda suurem kui esimesel tootmisliinil. Tänu enda arendustööle lasti osa seadmest valmistada Soomes. Töötajate arv kasvas üle 10. Samal aastal asuti tehast laiendama.
1982. aastal asutati Finnfoam Oy, mis alustas pressitud polüstüreeni (XPS) tootmist. Samal aastal müüdi Stynix Ky Yhtyneet Paperitehtaile ja omanik Jorma Nieminen keskendus üksnes FINNFOAMi tootmisele.
1981. aastal tutvus Jorma Nieminen uue tootmismeetodiga, mis muudaks pooristruktuuri täiesti ühtlaseks ja suletuks. Ta mõistis kohe, et see toode sobib külmakaitseks palju paremini kui stüroks ehk EPS. Uue toote tugevusomadused on oluliselt paremad kui stüroksil, mistõttu oleks see suurepärane valik rööbastee külmakaitseks. Uue toote puuduseks oli ainult tootmisseadmete maksumus, mis oli mitukümmend korda kõrgem kui stüroksi tootmisseadmed. Nieminen otsustas aga soetada seadmed, mis olid toonasest turust enam kui kümme korda võimsamad.
Stüroksi tootmisel kasutati agendina väga tuleohtlikku gaasi pentaani. 1980. aastal koges tehas õudushetki, kui kuumtraatlõikurist alanud tulekahju levis kiiresti. Tehas hävis tulekahjus täielikult, samuti sai rängalt kahjustada ehitamisel olev tehase laiendus. Pärast suitsu hajumist alustati kohe koristustööde ja uue tehase ehitamisega. Uus tehas käivitati kuus kuud pärast tulekahju.
1975. aastal asutas Jorma Nieminen StynixKy, kes alustas Muurlas vana meierei ruumides stüroksi tootmist. Stüroksist valmistati soojustusplaate, pakendeid, torukatteid ja toidupoti soojana hoidmiseks mõeldud termoümbriseid „Muhis“.
1971. aastal alustas Jorma Nieminen omatehtud seadmega garaažis stürovahust (EPS) torukatete tootmist.
