Toruümbrised
Veetorustikud ja kanalisatsioonikaevud rajatakse tavaliselt sellises sügavuses, kus keltsa ei ole, et torud ei külmuks ega saaks külmakahjustusi. Sügavad põhjaveeni ulatuvad torustikud võivad põhjustada põhjavee taseme langust, pehme pinnasega aladel tänavakatte, torustike ja hoonete vajumist, muutusi piirkonna taimestikus ning koguni keskkonnakahjustusi.
Kui kanalisatsiooniga varustatava hoone madalaima põrandatasapinna ja tänava või hoovi nõgude ja kõrgendike kalle ning kõrgusvahe lubab, võib külmumispiirist kõrgemale paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorustike külmumist ja külmakahjustusi vältida soojustusplaatide kasutamisega torude kaitsena.
LAE PAIGALDUSJUHEND ALLA SIIT:
Kui sisenev veetoru ja väljuv kanalisatsioonitoru paigaldatakse samasse liivaga täidetud FINNFOAM toruümbrisesse, on soodsa hinnaga loodud soojusvaheti, kus osa heitvee soojusest salvestatakse ja veetoru on kaitstud külmumise eest ning saab arvutada uputussügavust.
TOOTEVIDEO:
HEA SOOJUSTUS ENNETAB KÜLMAKAHJUSTUSI
Vee- ja kanalisatsioonitorude soojustuse ja külmatõkke rajamisel arvestatakse maapinnast ja torustikust eralduva soojuse kasutamisvõimalusi. Soojustus vähendab talvel soojuskadu ja kaitseb torustikku külmumise eest, hoides keltsa sügavust toru kohal toru laest ülalpool. Samas välditakse maa külmumist ja keltsa liikumisest tulenevat torude kahjustumist.
MIDA ARVESTADA PROJEKTEERIMISEL
Külmatõkke projekteerimisel tuleb arvestada ilmastiku- ja pinnasetingimusi ning torustikust eralduvat soojust. Torustike soojustus projekteeritakse piirkonna kõige külmema talve järgi ehk kuni üks kord 50 aasta jooksul korduva miinimumtemperatuuri F50 alusel.
PINNASE MÕJU
Torustike külmumiskindel paigaldussügavus sõltub lisaks ilmastikule olulisel määral ka pinnasest. Liiva-, kruusa- ja jämedas moreenpinnases on külmumissügavus suurem võrreldes savi- ja kiltkivipinnasega, sest jämedad pinnaseliigid juhivad hästi soojust ning nende soojuse salvestusvõime on väike. Madalale paigaldatud torustike soojustamise vajadus on vastavalt sellele jämedas tihendatud pinnases suurem kui rohkesti vett sisaldavas pinnases. Madalasse kaljusüvendisse paigaldatavate torustike soojustusvõimalused on maasoojuse kasutamisel vähesed, tulenevalt kalju suurest soojusjuhtivusest ning vähesest soojuse salvestusvõimest.
Külmuvas savi- ja kiltkivipinnases ning peenmoreenpinnases soojustatakse torustikud horisontaalselt (vt allpool olevat pilti). Tugevalt külmuvatel aladel kasutatakse külmakerke tasandamiseks üleminekutarindit.
Mittekülmuva liiva-, kruusa- ja jämeda moreenpinnase korral on otstarbekas kasutada kumerat, torude seinu katvat U-kujulist tarindit, mis võimaldab torudest eralduvat soojust efektiivselt kasutada (vt allpool toodud fotot).
Madalasse kaljusüvendisse rajatavad torustikud soojustatakse tõhusalt torusid ümbritseva soojustuskihiga (vt allpool olevat pilti). Torude külmumise vältimiseks peab nendes olema suur voolutugevus ja küllaltki kõrge temperatuur. Vajadusel tagatakse torustiku läbitavus elektri-küttekaablite abil.
HEITVEE SOOJUSTAGASTUS
Torustikest eralduvat soojust saab sõltuvalt torustiku liigist ära kasutada soojustuse projekteerimisel. Sademevee kanalisatsioon võib kõrval paikneva torustiku külmumist põhjustada voolava sademevee madala temperatuuri tõttu ning ventilatsiooni mõjul. Samas süvendis kõrvuti asetsevatest kanalisatsiooni- ja veetorudest eralduvat soojust saab sageli ära kasutada soojustuse dimensioneerimisel. Kui torus voolava vedeliku teatud temperatuurilangus soojustatavas osas on lubatud ning kui see lisasoojus on talve jooksul pidevalt olemas, tuleb seda soojustuse mõõtude arvutamisel arvestada vähendava tegurina.
KULUD OLENEVAD PAIGALDUSSÜGAVUSEST
Torustiku paigaldamise kulud sõltuvad selle paigaldussügavusest, kusjuures enam kui poole kuludest moodustavad kaevamis-, lõhkamis-, paigaldus- ja täitmiskulud. Madalale paigaldamisel võib pehme pinnase korral vähendada lisaks põhja tugevdustööde vajadust, kuna väheneb süvendi täitmisest tulenev koormus ja võimalusel vältida ehitusaegse süvendi toestamist. Kulud vähenevad sel juhul väga olulisel määral.
Torustike külmatõkke mõõtmed võib vastavalt olukorrale määrata all olevatel piltidel esitatud mõõtude abil.
Horisontaalse soojustuse paksus mm (FI-300) ja laius lisasoojuse funktsioonina erineva aluse tingimustes.
Kastikujulise soojustuse soojustakistus ja laius lisasoojuse funktsioonina kaljusüvendites.
KAEVUDE KÜLMATÕKE
Kanalisatsioonikaevud toimivad sageli külmasildadena. FINNFOAMisse on lihtne lõigata kanalisatsioonikaevu suurune auk. Välja lõigatud tükist saab kanalisatsioonikaevu sisse kaane, mis peab olema võimalikult tihe. Tugev, jäik ja veekindel FINNFOAM soojustus on kaane materjalina vastupidav. Kruvid pannakse kaevu küljele ümbritseva külmatõkkega samale kõrgusele. Kaane sisse tasub panna kruvi, et kaant oleks mugav tõsta.
Samal põhimõttel saab ka muid kaevusid külmumise eest kaitsta. Jäik FINNFOAM soojustus peab vastu ka suuremate vahedega.
