PÖÖNINGU SOOJUSTUS
Pööningute efektiivse ja õige soojustamisega saab kõik ruutmeetrid maksimaalselt kasutusele võtta. Pööningud on sageli madalad ruumid ja kalleid ruutmeetreid ei taheta kaotada, seetõttu tuleb ruumi asjatu vähenemise vältimiseks soojustusmaterjale valida hoolikalt.
Pööningute sarikad on tavaliselt hästi tugevdatud ning konstruktsiooni muutvaid töid ei ole üldiselt vaja ja soojustamist võib kohe alustada. Vanade pööningute soojustus tuleb sageli teha kahe etapina, sest puitsõrestike vahemaa võib olla oluliselt erinev. Soojustusmaterjali valikul tuleb arvestada ka seda, kas ruum tuleb pooleldi soe või soe eluruum.
Võimalikult efektiivse soojustusega võib saavutada nõutava soojustusvõime võimalikult väikese soojustuse paksusega ja säilitada nii ruumi kõrguse ja pindala võimalikult suurena.
ISOLATSIOONI VALIK
FINNFOAM (XPS) ja FF-PIR soojustuse abil saab pööningu ruumid kasutusele võtta ja võimalikult energiatõhusaks muuta ilma niiskus- ja hallitusprobleemide riskita. FINNFOAM ja FF-PIR soojustusmaterjalid on kerged ja neid on lihtne töödelda. FINNFOAM ja FF-PIR soojustusmaterjalid toimivad ka aurutõkkena.
Vanad määrused eeldasid katuslae puhul U-väärtust 0,15 ja seintel 0,24. Praegu kehtivad määrused eeldavad katuslae puhul U-väärtuse miinimumi 0,09 ja seintel 0,17. Vanu määrusi on peetud nn. miinimumtasemeks, milleni tuleb soojustamisel alati vähemalt pürgida, aga kui ruumi jätkub, on tänapäeval mõistlik teha paksem soojustuskiht, et konstruktsioon oleks võimalikult energiatõhus. Energia hinnad tõusevad tulevikus oluliselt, kuid remondikuludele lisab paksema soojustuskihi valik vaid väga väikese osa. 2018 alguses jõustunud uus keskkonnaministeeriumi määrus ehitiste tuleohutuse kohta tegi võimalikuks tulekindla FF-PIR soojustuse kasutamise P1- ja P2 tuletundlikkuse klassi ehitiste pööningutel. FINNFOAM soojustust võib kasutada vaid P3 tuletundlikkuse klassi ehitistes.
SOOJUSTUSPAKSUS
Tõhusate FF-PIR polüuretaanist soojustusmaterjalidega (soojusjuhtivus λdeclared 0,022 W/mK) saadakse lihtsal viisil võimalikult õhukesed ja tihedad tarindid. Seintel piisab umbes 130 mm FF-PIR soojustusest praeguse U-väärtuse nõude 0,17 täitmiseks ja umbes 100 mm vana määruse nõude 0,24 jaoks. Katuslael saavutatakse U-väärtus 0,09 umbes 240 mm ja U-väärtus 0,15 umbes 150 mm FF-PIR soojustusega. Soovitame projekteerimisel alati kasutada praeguse määruse kohast U-väärtuste miiniumtaset.
Ka FINNFOAM soojustusmaterjalidega saadakse hea soojustus kulutõhusalt. FINNFOAMi soojustust on vaja umbes 210 mm praeguse seinte U-väärtuse nõude 0,17 täitmiseks ja umbes 150 mm vana määruse nõude 0,24 jaoks. Katuslael saavutatakse U-väärtus 0,09 umbes 400 mm ja U-väärtus 0,15 umbes 250 mm Finnfoam soojustusega.
U-väärtus ei väljenda siiski tarindi soojustusvõime kohta kogu tõtt. Peaaegu sama oluline väärtus on tarindi õhulekkearv (n50). Tänapäeval on puitkarkassmajade õhulekkearv keskmiselt 2-4. Tiheda tarindi puhul saadakse õhulekkearv isegi madalamaks kui 0,5. Tänu tihedusele väheneb ehitise energiakulu sama palju kui umbes 25% lisasoojustuse korral. Soojustuse ja tiheduse parandamisel on oluline pöörata tähelepanu ka ventilatsiooni piisavusele uues olukorras.
FINNFOAMi täiesti ühtse pooride struktuuri tõttu ei toimu plaadi sees kahjulikku konvektsiooni ehk õhuvoolusid. Kui vuugid tihendatakse lisaks elastse PU vuugivahuga, muutub konstruktsioon ühtseks ja tihedaks. Soojus ei saa väljuda õhuvooluna, vaid üksnes juhtivuse ja kiirgumise kaudu, mis on tavalisel toatemperatuuril vähene. Suurim osa soojusest eraldub juhtivuse kaudu, mis ei ole sõltuv gravitatsiooniväljast, vaid toimub samal viisil seinte ja lae kaudu. Seetõttu on põhjendatud sama paksusega soojustuse kasutamine nii seintel kui laes.
FF-PIR SOOJUSTUS P1 TULEKLASSI PÖÖNINGUTARINDITES
FF-PIR soojustusel on VTT tulekindluse sertifikaat, milles on arvestatud 2018 alguses jõustunud keskkonnaministeeriumi määrust ehitiste tuleohutuse kohta. Projekteerimise lihtsustamiseks koostatud sertifikaat ühendab erinevate tarindilahenduste õiged detailid. Projektides välditakse asjatuid oletusi, kui sertifikaadist saab alati kontrollida testitud ja turvalisi lahendusi.
FF-PIR soojustusmaterjalide tuuma ehk soojustava osa tuletundlikkuse klass on D-s1, d0. Tulekahju korral FF-PIR soojustus söestub ega soodusta kuidagi tule levikut. Need sobivad isegi tuletõkkeks; näiteks EI30 tuletõke saadakse 200 mm FF-PIR riba abil. Määrus võimaldab FF-PIR soojustusmaterjale kasutada ka P1 tuletundlikkuse klassi korruselamute pööningutel, mis on kiiresti mõjutanud pööningukorterite ehitust.
PAIGALDUSVIDEO FF-PIR SOOJUSTUSEGA:
FINNFOAM SOOJUSTUSE PAIGALDUSJUHEND:
1. ETAPP – FINNFOAM PAIGALDATAKSE SARIKATE VAHELE
FINNFOAMist lõigatakse umbes 1-2 cm lühem tükk kui paigaldusruum. Plaat kinnitatakse FINNFOAMist lõigatud kiilude abil katusesarikate vahele nii, et selle alapind on katusesarikatega ühel joonel. FINNFOAMi ja aluskatte vahele peab jääma vähemalt 50 mm tuulutusvahe. Sarikate vahele saab paigaldada ka mitu plaadikihti, kui selleks on piisavalt ruumi.
2. ETAPP – VUUKIDE TIHENDAMINE PAINDUVA PU-VUUGIVAHUGA
Sarikate ja FINNFOAMi vahele pannakse rohkelt painduvat PU-vuugivahtu (polüuretaan). Horisontaalvuukidesse kahe plaadi vahele soovitatakse samuti panna tihenduseks veidi vuugivahtu. Kui plaate üksteise vastu hõõruda, kaob vuugivahu paisumisvõime ja see toimib ainult liimina. Kui elastne vuugivaht on kuivanud, lõigatakse sisepinnalt maha liigne vaht ja FINNFOAMist kiilud.
3. ETAPP – SOOJUSTUSE PAIGALDUS SARIKATE ALAPOOLELE
Sarikate alaküljele tehakse ühtne soojustus (siin tasub kasutada poolsulundiga plaate FL-200, et vuugid saaksid veel tihedamad) ja külmasildade esinemine oleks minimaalne. FINNFOAMi võib kinnitada kergelt kruvidega ülal asuva Finnfoami külge. Kõikidesse vuukidesse pannakse veidi elastset vuugivahtu ja järgmised plaadid pannakse kohe paika, enne kui vaht kõvastub. Lisaks märgitakse Finnfoami pinnale sarikate kohad.
4. SAMM – SOOJUSTUSE LÕPLIK KINNITAMINE
Sisekülje ühtne FINNFOAM soojustus kinnitatakse lõplikult laudade ja pikkade kruvidega sarikate külge. Ajutised kinnituskruvid võib eemaldada vastavalt kinnitamise edenemisele. Ajutisi kruvisid võib kasutada lõplikuks kinnitamiseks ja aukudesse lastakse tihenduseks veidi elastset vuugivahtu.
5. ETAPP – SISEVOODERDIS JA ELEKTRIJUHTMED
Laudadele kinnitatakse sisevooder, nt. paneelid või kipsplaat. Kui laudade vahe on umbes 900 mm ja kasutatakse kipsplaati, tuleks plaadid kinnitada tihedamalt (nt. 450 mm vahega). Muidu tekib oht, et kipsplaadid hakkavad keskel rippuma. Siis on vajalik lisalaud, mille võib kinnitada FINNFOAMi külge liimiga ja/või madala keermega kruvidega. Madala keermega kruvi keerdub juba hästi Finnfoami sisse ja kruvi tõmbetugevus on kindlasti üle 20 kg. Sisevoodrit kannavad tegelikult lauad, mis on kinnitatud sarikate külge. Sisevoodri ja Finnfoami vahele jääb väike õhuvahe, mis toimib väikese soojustusena ja on ideaalne koht elektrijuhtmete jm. peitmiseks.
